Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et neiu KV andis karmi käsu kommipoodi enam mitte minna.
Niisiis, kõik algas sellest, et eelmisel aastal toimus meil Tartus "vägevate" välkturniiride sari, mille võitis täiesti kindlalt ja konkurentsitult Pavel. Vaikkimisi muutus tavaks, et ma krahmasin poest kaasa mõne šokolaadi või kompveki ja rahvas muutus kahtlustavaks, et mis värk see minu kõrgete kohtadega on. Jah, ega ma salgagi, et punktide saamiseks kasutasin ma juba iidses Egiptuses tuntud võtet: osta vastane ära. Nii ma siis tassisingi neid komme ja punktid muudkui tulid.
Ka sel aastal on toimunud kaks esimest "vägavägevate" turniiri, kus mul on õnnestunud jääda mõlemal korral kolmandaks. Olgu lisatud, et tegelikult on turniiri nimi minu poolt meelevaldselt pandud, kuid proteste ei ole olnud ja nalja peab ka saama ...
3. turniir
2. turniir
1. turniir
Nu vot, siis saatiski neiu KV meile kõigile hoiatava kirja, et esiteks kes turniirilt puudub, see
tehakse peajagu lühemaks (või oli see nüüd mingi teine keskaegne piinamisviis) ja mina ei tohtivat enam poodi minna. Mis mas tegema pidin? Ei saa ju päev otsa nälgida.
Juhtus aga midagi kummalist ... ilma minu kommideta sain ma punkte isegi rohkem kui koos kommidega. Siit ka moraal: ära usu iidseid Egiptuse tavasid. Või oli siis tõesti tegu sellega, et seekord mängiti ilma igasuguste kabe mõjutusteta, sest üks vastav isik ei viitsinud ISEGI Saaremaalt KORRAKS üheks õhtuks kohale tulla. Turniir lõppes aga üsna veidralt, sest selgus et peale minu seal eesotsas kedagi teist ei olnudki ...
Kahjuks ei suuda meenutada välkmales täpseid seise. Mõned järgmised näited illustreerivad vaid põhiideid, seisud võisid ise natukene erinevad olla.
Partii TM-iga (Diagramm 1). Valged jätkasid
1. e5! dxe5, 2. Rxc6! ja mustad kaotavad materjali.
Partii KV-ga (Diagramm 2). Mustad lasid läbi selle süsteemi ühe kahest põhitaktikast (teine on mingil hetkel ratsuga d5-le hüpata).
1. e5! dxe5 (Kui Oxg2, siis exf6 ja mustal on vigur e7-l tules ning kui lasta veel e7-le lüüa, siis juba ei saa etturit ignoreerida, sest lipp oleks ees.)
2. Oxb7 e5xd4, 3. Oxa8 d4xc3 4. Oxc3 ja mustal on kvaliteet vähem koos halvema arendusega.
Partii IK-ga (Diagramm 3. Ei, see ei ole see kabetaja). Valged mängisid enda sõnul "Nakamurat" (üks Ameerika maletaja) alustades avangus f3, Kf2, Ke1, Kf2, Ke1. Antud seisus aga järgneb elementaarne
1. ... Oxe3 ja valged ei saa oda lüüa, kuna järgneb kahvel c2-lt. Minu teooria on, Nakamural ei ole kabetajast venda. Kui eksin, siis andke palun märku.
Partii PN-ga (Diagramm 4). See seis oli kindlasti natukene teistmoodi seoses mustade kuningatiiva etturitega ja valgete odaga, aga ma täpselt ei mäleta ka. Igaljuhul musta käik ja tekkis päris paras pusimine, kuidas oma nuppe mängu saada (ega eriti ei saanudki, kusjuures ilmselt oli valgel palju kiirem võit olemas kui partiis läks). Siinjuures olgu öeldud, et ratsu g8-l hüppas vahepeal rõõmsalt mööda lauda kuni maandus algseisu tagasi.
Neiu KV oli viimasel korral hädas põrsastega. See on otsapidi seotud tõigaga, et ma sellest neetud kommipoest ei suutnud täielikult eemal olla. Siit siis üks näide minu haledast vabandusest:
"Ma tõesti vabandan ja palun armu, sest mitte ei suutnud vastu panna ja ma võtsin kätte ja ma läksin sinna pahast vaimust vaevatud kommipoodi... ja seal oli läikivad ja sädelevaid, säravaid ja nii hingematvalt hästi lõhnavaid komme, seal oli kaneeli, šokolaadi ja kakao aroome ja karamelle ja batoonikesi ja oh sa Issand, seal oli nii nunnu martsipanist valge karu ülepuistatud tuhksuhkruga... ja seal oli siresäärne müüjanna, keda vaadates süda ... ja selle osa jätame seekord vahele, eksole... ja ma mõtlesin ja unistasin, kas osta need pruunid muhvinid või äkki need sinised kummikrokodillid või hoopis roosad jänkud, kes silmadeks kristalsed nööbid, mis valmistatud kookosest ja vanillist. Siis oli seal veel mandlitest orav ja rosinatest ninasarvik, rohelisest sefiirist Strandberg ja ... oi, vabandust, nüüd juhtusin kirjeldama seinal rippuvat valimisreklaami... ja ainsaks vabanduseks on vaid see, et need hinnad, need hinnad mult võtsid südame ja mul lihtsalt ei jätkunud eurosid selle kõigi ostmiseks."
Teisel veebruaril sai 75 aastaseks rahvusvaheline kohtunik Lembit Vahesaar. Palju õnne siis ka meie lugeja(te) poolt. Muide, Lembit on omal ajal Paul Keresega simultaanil viiki mänginud (kusjuures Kerese õnn, et pähe ei saanud). Lembitule tüüpiliselt oli ta juubelipäeval ametis turniiriga Paul Kerese malemajas, seekord siis kabeturniiriga (aga kuuske ma seal ei märganud, ju oldi juba jõutud välja visata). Ma ei hakanud ise seda hilisõhtust 2. veebruari üritust ära ootama ja enne viite liikusin Tallinnast veidi inimlikumate asulate poole. Peab õnne tänama, et seal libuses oma luid ära ei murdnud. Kusjuures, olgu märkusena öeldud, et Tallinna foorituled on jalakäijate suhtes täiesti ebainimlikult reguleeritud, eriti veel aastaajal, kus on libe ja siis jälle paks lumi jne ning tee ületamine võtab keskmiselt rohkem aega. Mulle jäi küll mulje, et selle Viru-Vanalinna foori juures ei ole näiteks vanemal inimsel mingit lootust rohelisega üle tee jõuda (aga selline effekt oli kõikidel fooridel Vanalinna ja bussijaama vahel).
Peab tunnistama, et oli kavas ka jõulude ajal ja jaanuaris kirjutada, aga esiteks oskasin ma jõulude ajal korra metsas käies haigeks jääda ja jaanuaris tulid juba igasugu tööd ja toimetused kaela.
Neiu KV-l on palve, et kui keegi teab, kuidas kontakteeruda Uku Valneri või Kristjan Sarapikuga, siis info oleks teretulnud.
