Thursday, December 23, 2010

Tartumaa vägevaim on Pavel

21. detsembril toimus viimane osavõistlus.  Enne turniiri võis ennustada titaanide heitlust (noh, varblased ja rohevindid võivad ka väga karmid olla). Oli elu ja surma küsimus, kas esikoha võidab Pavel või Tauno ja otsustavaks sai tõsiasi, et üks neist tuli kohale ja teine andis võitluseta alla (täpselt samuti, kui ajaloos Pariisi kaitstud on). Minul on selle kohta enda teooria. Nimelt arvan ma, et salakavalad konkurendid korraldasid Taunole mingisuguse ootamatu eksami, millele siis viimati nimetatud vägilane enda napist ajast pidi hakkama ette valmistama.

Hoolimata esimesest tagasilöögist oli Pavelil siiski vaja võita ja teps mitte viiendaks jääda. Tuleb tunnistada, et ta oli häti ette valmistanud: kuhjaga komme ja küpsiseid aitas ära osta kõik vastased ja kui veel Tõnu ka Karmeni-nimeliste piparkookidega saali astus, oli Paveli võit juba ette ära otsustatud.

Räägiks natukene malest ka. Diagrammi seisu jõuti musta ampsamisega h4-le ja valge ampsamisega f7-le. Mustad otsustasid saata valged šokiseisundisse, sest et järgnes 1. ... Vf8?? Seepeale ehmatas ka mustadega mänginud KV väga ära ja järgnev dialoog toimus umbes järgmiselt:

Mustad: "Ups! Tundub, et panin etturi e6 ette. Vabandust."
Valged: "Kole lugu jah. Aga neiu, kas te oma g7 etturi pärast ei muretse?"
Mustad: "???" (järgnes kolm minutit pausi ... või oli see veidi lühem).

Nähes etturi kaotust otsustasid mustad alistuda, kuigi oleksid võinud proovida, et valged ületavad aja seoses sellega, kas valida etturi võtmiseks oda või lipp ... ja selline eesli moodi kahe heina kuhja vahel valimine võib tõepoolest lõppeda aja ületamisega.

Eelmised korrad oleme saanud piinavaid loenguid eetika ja mingisuguste igavate reeglite näol. Sel korral väsis Andres kogu sellest trianglist ära ja võttis heaks põgeneda. Peab ütlema, et see oli väga õige tegu, sest tol õhtul otsustati kohtunik täitsa tolaks teha ja talle kõikvõimalikku valeinfot ja mõistukõnet esitada.

koondtabel

Lõpetuseks peaks vist panema võitja pildi, aga kuna ma oskasin enda arvuti voolujuhtme Tartusse unustada, siis paneme Pärnumaa poistele vaatamiseks hoopis ühe kabetaja pildi. Et pildil on maletaja ja kabetaja, seda on väga lihtne aru saada, sest paremal pool oleval maletajal on loomuldasa selja taga  Paul Keres. See-eest kabetaja seljatagune on igav liiv ja tühi väli. Tuleb siiski tunnustada, et mõlemad lauamängurid osalesid kõikidel osavõistlustel (kokku 11). Seoses sellega tegime me pärast turniiri ühise auvisiidi pildil oleva maletaja juurde, kus mängiti  peaaegu hommikuni, või noh, seni kuni miisu nimega Sipsik meid kõiki tänavale viskas. Üritus jätkus Paveli taksosõidu eksami paberitega. Üllataval kombel magas järgmisel päeval kõige kauem maailma karvaseim Sipsik.

Järgmisel aastal siis uuesti juba pikema sarja ja suurema karikaga. Ahjaa, minu meelest peaks MK rohkem komme kaasa võtma. Mul juba mitmendat korda lõppes närimisvõimalus kolm vooru enne lõppu.

Friday, December 17, 2010

Talv on imeline

Talvel on vahva liikuda, kaks kilomeetrit läbib vabalt ühe tunni ja 45 minutiga. Jämedalt hinnates teeb see kilomeeter tunnis, eriti kui veel lisaks kuskil metsas lumehanges oravat jääda passima. Praegu on lumi veel madal (vähemalt Mulgimaal), eelmisel aastal pidin sama vahemaa läbimiseks kasutama kahte päeva, esimesel nendest jõudsin vaid 2/3 peale.







Panoraam 13 kaadrist, kasutatud 300 mm objektiivi. Puhast arvuti tööaega oli umbes tunni jagu, umbes nii palju võttis 2 GB mäluga aparaadil aega, et kõik need 13 pilti kokku keevitada. Sinna juurde lisagem veel fotosessiooni aeg, RAW-töötlus ja lisaks järeltöötlus panoraami kallal (päris töömahukas ettevõtmine). Hiirega pildil vajutades näete suuremat versiooni. Originaalfail on 26931x3879 pikslit suur. 

Maastike pildistamisega on sisemaal kehvad lood. Tavaliselt on midagi paremat teha kas mere või suure järve ääres. Meil ei ole lähedal merd ega järvi. Nii juhtubki, et näiteks suvel ei ole maastikku peaaegu üldse mõtet pidlistada, sest tõusude ja loojangute ajal jääb maa võrreldes taevaga liiga tumedaks või värvituks (seda ka igasugu filtreid kasutades). Kui ei ole käest võtta Lõuna-Eesti kupleid või rabajärve, siis on lood päris kehvad. Veekogudel on see eelis, et maapind (vesi) peegeldatakse samuti heledaks ja seega alumine osa ei jää ebameeldivalt tume. Hoopis teine lugu on talvel. Siis on mõtet ka sisemaal ringi uidata ja laiem nurk fotomasinale ette keerata. Pildil on Raudna jõgi (kasutatud  Sigma 10-20 @ 20 mm), kuhu ma paar aastat tagasi 2. jaanuaril rõõmsalt sisse hüppasin ... koos kaameraga. Väike ja kitsas, aga kohati võib vesi olla  1,5-2 meetrit (kohati vaid põlvini), kusjuures kaldad on  vee sees väga järsud.

Variant, mis töötab ka suvel, on kasutada väga suurt taevalaotust ja hästi vähe maapinda. Sel juhul peaks taevas olema väga huvitavates toonides või siis vähemalt agressiivsete pilvedega. Üks näide 50 mm objektiivist. Kes aga paremaid pilte näha tahab, sellele soovitaks näiteks Alari Kivisaare uut Islandi raamatut "Islandi lummuses ehk paranemise märke pole".

www.raamatukoi.ee

Väga hea oli ka Kivisaare eelmine raamat:  "Minu fotohaigus ja selle tagajärjed".



Wednesday, December 15, 2010

Rubriik "Lugejakiri"

Meile on saabunud kaebekiri lugejalt (kas ka maletajalt? ja kohe kindlasti mitte siinse blogi lugejalt). Igaljuhul vaevab teda järgmine mure:

Head maletajad!

Sooviksin teie tähelepanu pöörata mõningatele ebaeetilise mängu seikadele, mis meie maleõhtutel on ette tulnud. Kirjeldatud on tõesti asetleidnud olukorrad, kuid osalejate nimed on anonüümsuse huvides muudetud.

Minu arvates käitus viimasel mõõduvõtmisel ebasportlikult MK (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada), kes 4. ja 5. vooru vahe peal krabistas kommipaberit. Kuna mul on kombeks partiide ajal närvide rahustamiseks ise kommi- või šokolaadipaberit krabistada, siis oli tegu äärmiselt suure minu õiguste rikkumisega, sest ei võimaldanud nii vajalikku rutiinist väljatulekut voorude vahel. Leian, et just see seik oli põhjuseks, miks kohe järgmises partiis suhteliselt võrdses seisus (mul oli vähem ainult neli etturit) käisin 18. käigul Ratsu lööb etturi e6 ja jätsin ette puhta lipu.

Kuna oleme jõudnud seisukohale, et kellapeksmine on tabu ja vastane tuleb üle mängida puhtalt maleliste vahenditega, siis arvan, et on vägagi ebaõiglane, et TL (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) suudab teha ajaühikus minust kolm korda rohkem käike. Leian, et oleks igati aus ja õiglane, kui TL edaspidi minuga mängides ootaks enne iga käigu sooritamist kolm kuni viis sekundit, et nimetatud ebaõiglane eelis elimineerida. Kavatsen edaspidi pärast iga oma käiku lugeda valjusti "üks-kaks-kolm" ja seniajani kätt kogu jõust kellanupul hoida. Õigluse huvides.


Sooviksin lugejate tähelepanu juhtida veel asjaolule, et KV (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) enne igat minuvastast partiid naeratab kõige võimalikumal võluval moel. Leian, et see on minu suhtes äärmiselt ebaeetiline käitumine, kuna hävitab mul igasugusegi vastupanuvõime. Kaotan keskendumise, ajan segi ratsud ja odad ning ei suuda mõelda muust kui kohtingukutse formuleeringust. Just sellise ebasportliku käitumise tagajärjel ajasin viimasel turniiril juba kolmandal käigul ümber enamuse oma lahinguarmaadast ja seisu taastamine võttis vähemalt oma poolteist minutit. Vähe sellest, viiendal käigul vangerdasin lipuga ja partii oli sellega läbi. Kas siis selliseid võite me soovimegi, küsin ma teilt.

PS. Permanentselt kipuvad partii jooksul naeratama ka AKa ja TL (mõlema nimi muudetud, kuid on loo autorile teada), kuid nende puhul on see pigem irvitus kui naeratus ja pole pooltki nii kütkestav kui KV puhul ning seega ilmselt ebasportliku käitumise alla ei klassifitseeru.


24. novenbri turniirilt sooviksin esile tõsta järgmise ebasportliku mänguvõtte rakendamist. Mul mustad, vastaseks AR (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada). Selles seisus käis AR Lipp lööb a6, jättes oma lipu minu vankri tulle! Vastasin võidukal ilmel Vanker lööb a6, kuid järgnes ootamatult Vanker c8 tuli!. Kaitsesin end küll veel Lipp d8, kuid pärast Vanker lööb d8 sain mati. Leian, et tegu oli täiesti lubamatu ja muidugi eetikareeglitega vastuolus vastase hanekstõmbamisega, mida pealtnäha soliidselt maletajalt ei oleks küll oodanud. Teen ettepaneku sellel mängijal edaspidi tõsiselt silm peal hoida ja kui analoogilised olukorrad peaksid korduma, peaks olema selge, et tegu ei olnud juhusliku kobistamisega vaid täiesti teadliku ebaeetilise mänguvõtte rakendamisega.

Veel sooviksin lugejaid informeerida 10. novembri turniiril aset leidnud ebaeetilise käitumise episoodist. Nimelt keeldus JI (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) resoluutselt minu viigiettepanekust ja seda isegi siis, kui olin seda pakkunud korduvalt ja järjest intensiivsemal viisil pärast igat käiku. Ainsa põhjendusena ei olnud tal isegi pärast partii lõppu öelda muud, kui seda, et tal oli vigur rohkem. Selline pidev viigiettepanekute tagasilükkamine oli minu suhtes igatahes vägagi solvav ning kui vastane ühel hetkel mu viigipakkumistele isegi enam ei reageerinud, olin sunnitud kasutusele võtma lausa ähvardava tooni, kuid sedagi edutult. Selline vastase ebasportlik ja mind mitte austav käitumine päädis sellega, et jätkasin 26. käigul Od3-b5 jättes vankri puhtalt tulle.

Lõpetuseks vahetaksin teemat. Kuna K. kogub parimaid partiisid turniiribülletääni tarvis, siis esitaksingi siinkohal oma geniaalseima šedöövri, mis pärineb 17. novembri turniirilt. Mul mustad, vastaseks PV (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada). Selles seisus käisin Vanker b8-b2, rünnates vastase oda. Kuid vaevalt käigu sooritanud, märkasin et sellele järgneks Vanker d8 matt. Tõstsin siis vankri tagasi endisele asukohale (või mõnele muule väljale, täpselt ei mäletand enam, kus ta asus) ja valmistusin tegema käiku Ettur h7-h6, kui märkasin, et vastasel on malekellal jäänud kõigest minut. Hüüatasin: "Ohsaa, lehm lendab!" ja kui PV aknast välja vaatama tõttas, keerasin tal kellaosuti üle.

Kusjuures, see meistritöö oli väärt rohkemgi kui lihtsalt punkti. Kõrvallaual mänginud TB (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) ehmus mu "Aeg. Aeg" hõisetest niivõrd, et pillas laua alla ratsu. Tabades ära, et tegu on peakonkurendiga 12. kohale, peitsin selle viguri kiirelt oma kingatalla alla ja hämmingus TB ületas mängunuppu otsides aja.

AKu (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada)

Loo autor ei ole küll teada, aga vihje peitub esimesel pildil suure kase taga.

Tuesday, December 14, 2010

Tartumaa vägevad

Tartus peeti 14. detsembril järjekorras juba 11. välkturniiri. Sellest tugevamat sarja ei ole Eestis tükil ajal nähtud. Pärast Karmeni pikka moosimist olen ka mina sealt viis korda suutnud (loe: viitsinud) osa võtta.


Kuna välgul ei ole malega mitte mingit pistmist (vähemalt on nii öelnud üks Kreeka kohtunik pärast Euroopa välkmale meistrivõistlusi), siis sellest ka ei räägi. Pealegi mängitakse seal nii kiiresti, et ma ei saa küll mitte midagi aru, mis laual toimub.

Viimaselt sarjavõistluselt meenub, et keegi Toomas Lott mängis ühe kabetajast Kuuse elegantselt ja veenvalt üle. Mingil hetkel läks suureks narrimiseks (mmmmh, karta on, et eestvedamises tuleb süüdistada vist mind) ja saalist ennustati, et see mäng lõppeb veel kabetaja võiduga (mis moodi küll, seda ei suutnud keegi muidugi seletada). Kui juba kord on midagi ennustatud, siis teatavasti lähevad ennustused alati täide ... nii ka juhtus, et see kabetaja hirnus ennast herneks pärast punkti tasku panemist ... seisus, kus isegi Kasparov oleks isiklikult alla andnud ükskõik kelle vastu. Ilmselt päästis see, et tüüpilise kabetajana ei osanud ta maleseisu üldse hinnata.

Turniiril osalemisega kaasneb muidugi ka karistus, seda siis pikkade moraaliloegute näol. Üks näide sellisest apistli lugemisest:

"Nüüd emotsionaalsemast poolest. Male osa on ka malekultuur, olete nõus? Ehk teisisõnu, küsimus malest on küsimus kultuurist. Meie kooskäimise põhjused ei ole vaid mänguoskuse parandamine, võistlussituatsioonis hakkamasaamine, reali- seerimise parandamine, mõõduvõtmine ja enese oskuste objektiivne hindamine. Tähtis on ka see, millise arengu teeb maletaja isiksusena läbi, mis aga kollektiivselt peegeldab üleüldist suhtumist alasse, piirkonda või teatud maletajate ringkonda. Eks igaüks teab ise, kui kultuurne ja austatud ta mängijana olla tahab ja mis hinnaga, kuid kui suhtumine hakkaks paranema kasvõi ühes ringkonnas, oleks see teene malele ja üldisele maletaja profiilile." 

Selliseid jutte peame siis taluma pärast või oli see nüüd enne turniiri toimumist. Igatahes, mina kuulan (loen) seda umbes nii, nagu see vahva hall-kärbsenäpp üleval pildil. Meile kehtestati viimane kord järgmised reeglid (et te lugedes magama ei jääks, siis ma lühendasin teksti ja võib-olla tegin ka mõne trükivea):

1. "Puutus- ei käi" põhimõte.
2. Aja allatagumine surnud seisus.
3. Aja allatagumine täiesti läbi seisus.
4. Käikude sooritamise stiil. Agressiivne nuppude tõstmine ja kella hooga löömine.                
5. Eakamate vastaste aja alla tagumine seisus, kus vastane omab olulist paremust (see reegel sai kollektiivi ühise heakskiidu).
6. Nuppude tõstmine ruudule "jääb kuhu juhtub".      
7. Nuppude kohendamine oma ajast on ajaraiskamine.

Karmen: "Aga meil, Tartus, mängitakse malet kultuurselt!"
Mina: "Tartus on kulturism alati kõrgel tasemel olnud ... ".

Järgmine nädal toimub siis viimane selle aasta osavõistlus ja selgub absoluutklassi Tartumaa vägev. Mulle on küll selgusetuks jäänud, et kas seal turniiril peale saarlaste ja mulkide ka tartlasi on.

Sunday, December 12, 2010

Kõo valla XII jõuluturniir, Pilistvere 12.12.

Päev enne kuraditosindandat jõulukuu päeva toimus Kõo vallas Pilistvere rahvamajas XII jõuluturniir. Pühapäeva hommikul selgus, et olin Akslil lasknud endale augu pähe rääkida ja nii juhtuski, et neli tegelinskit asusid Tartust paljukirutud Mulgimaa poole teele. Rännakul selgus, et autos istub poolteist mulki ... autojuht olla pool.

Peab ütlema, et sõitmine paistis juhile kui kukepea. Kohe näha, et oma suure panuse on andnud Vene aja kool ja filmiklassika "Siil udus". Samal ajal ei olnud veel noor väheste kogemustega võistluse peakohtunik vist nimetatud uduse siili multikat näinud ja teedrajava eeskujuna otsustas lõigata otse üle põllu (nii nagu kaardilugejad olla soovitanud) ... kahjuks ei olnud metallist hobune selleks loodud ja üldstreik võis alata. Kui meie sündmuspaika jõudsime, oli kuskilt maa alt välja kaevatud kaks lisahobust koos kaardiväega ... ilma meieta aga seda streiki seal lõpetada ei suudetud. Pärast mõningast prassimist otsustas raudhobune ikka põllult tagasi tee peale kalpsata ... noh, vabatahtlikult ... kui mõned trossid ja köied välja arvata. Paistis, et meie meeskonna juhile lõppes kogu aktsioon kuhjaga lund täis saabastega.

Vastu võeti meid kui kuninga kassid ... või noh, hiiri küll ei pakutud. See-eest aga kamaluga saiakesi ja ämbritäis kohvi. Selgus, et pea kogu Eestimaa maleparemik lubanud kohale sõita, aga juba paari sentimeetrise lume nägemisest hüppas pool rahvast voodisse teki alla tagasi (eks Tartus ole kõik kõvad mängumehed, aga kui tegudeks läheb, siis vabanduseks kostub, et pühapäeva õhtul on "Ärapanija" ja vaatamine on kohustuslik) - kilbiga või kilbil jõudis võistluspaika 27 Eestimaa vägevat pluss üks isehakanud maletaja, keda varem olla kohtuniku ametis nähtud. Kohale lubas tulla ka enda arust üks eriti hea mängumees, aga lubada oskame me kõik. Selle asemel passis ta kodus diivanil ja ootas kogu päeva mingeid müstilisi ülekandeid ... Oleks võinud ikka kohale tulla, helikopteriga näiteks ... ma oleks siis vähemalt ühe punkti rohkem saanud.


Esimene voor võis alata. Kohtunik oli nõuks võtnud, et minu vastu peab mängima Kaspar.
Kolk - Kiiman, Kaspar (1)
Kahjuks ei jõudnud mäng avangulõksu moodi asjast eriti kaugemale. 1. c4 ( Rauno Pärnits lööb alati selle käigu peale rusikaga vastu lauda või kasutab kõiksugu sarviliste nimetusi. ) 1. ... e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. g3 Oc5 5. Og2 0-0 (?!) 6. Rxe5! ( Üldiselt peab mustade Oc5 süsteemis järgnema d6, ilma viimaseta ongi võimalik valgetel lüüa e5-le. Iseenesest ei ole mäng veel mustadele lõppenud, näiteks võib lüüa Oxf2 terava, kuid ilmselt valgetele siiski parema seisuga. Muudel juhtudel kipub valge tsentris üsna mugavat seisu saama, mitte midagi suurt, aga ikkagi päris head ja mulkidele ei tohiks selliseid mugavaid seise niisama anda. ) 6. ... Rxe5 7. d4 Rxc4 8. dxc5 d6? 9. Ld4 ( tüüpiliselt jääb nüüd d6 ettur isoleerituks, nii juhtus ka partiis, kus mustad lasid veel läbi Og5 sidumise jne. ) 0-1 Esimene võit taskus ja reiting tõusis taevasse. Nüüd oli aega ette võtta üks väike jalutuskäik väljas ja üle vaadata kohalik kirikla. Talv on ilus, pole midagi halba öelda.



Paari saiakese järel tuli asuda teise vooru kallale.  
Endel Silm - Kolk (2)
Pärast veidrat sitsiilia kaitse käikude järjekorda - 1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. d4 cxd4 4. Rxd4 Rf6 5. Og5 e6 6. Rc3 d6 7. f4 Oe7 8. Oc4 O-O 9. Rde2? Lb6 10. Ob3 h6- tekkis diagrammil olev seis. 11. Oh4? ( Valged ei märka äratõmmet. ) 11. ... Rxe4 12. Oxe7 ?? Lf2++ ( Selle koha peal karjutakse filmides alati hüsteeriliselt "matt!", mina igaks juhuks hoidsin suu kinni ja targasti tegin, sest hiljem ühes partiis üks noor neiu teatas ka oma vastasele, et pani mati ... aga võta näpust, tegelikult matti ei olnud ja kuna mõlemal oli 1 sekund aega, siis neiu vastane ehmatas ennast poolsurnuks ja ületas aja - kohtunikele selline tegevus muidugi ei meeldinud. )




Kolmas voor. Kolk - Villu Kuld (3)
Pärast mustade ebaõnnestunud avangut ja valgete ebaõnnestunud keskmängu on jõutud tüüpilisse amatööridele mõeldud seisu. Proffidele on tegemist viigiga, meile jätkus rõõmu kauemaks. 1. ... Vxg3 2. Vc6 Vg5 3. Vc8+ Kg7 4. Vc7+ Kf6?! Viigist hoolimata ei tohiks must ära anda oma ainukest vabaetturit. 5. Vxh7!? Vg7! 6. Vh5! Vc7?! 7. Kd2 Ke6? ( Viimane käik oli viga. Siinkohal pidi kindlasti käima c4 ja siis c3, mille järel ei saa valge enam kuningaga etturi eest muidu minema, kui peab valima vankrilõppmängu ääreetturitega ja siis on isegi pruunlasele selge, et seis viigiline on. ) 8. Kc3 Kd6 9. Kc4 Vc8 10. Vd5+ Ke6 11. Vxc5 Vh8 12. d4 ( Valgete ettur jõudis a6-le ja mustad kasutasid standardset passiivse vankri kaitset mis andis tulemuseks 1-0. )




Ah et päkapikke ei ole olemas? Seda arvasin mina ka, kuna teaduslikult ei suudeta neid kuidagi seletada. Nu vot, selgub et on olemas ja piiluvad nad kardinate taga. Kuulus Wikileaks .. .errr, s.t. Vikipeedia ütleb: "Enamasti riietuvad päkapikud punasesse ning kannavad pikki punaseid mütse, mille ots on valge." Nu vot, pildil on klassikaline Päkapikk, keda kohtasin vooru vaheaegadel ...

Küll aga ei kohanud ma Freddi Grüggerit, kes ilutses minu kunagisel viimasel visiidil Pilistverre sealse rahvamaja seinal. Tänaseks oli ta sealt üle värvitud. Peab ütlema, et üks faktor, miks ma turniirile nõustusin minema, oli see sama Grüggeri maaling (noh, nägi vähemalt välja kui "Elm Streeti" luupainaja). Lootsin ühe väikese fotovõistluse jaoks temaatilise pildi saada (kunagi proovisin, jäi udune s.t. värises ära). Nojah, pahalase asemel elasid nüüd päkapikud.




Neljandas voorus selgus, et esimesel laual mängivad malemaailmale täiesti tudmatud nimed ... teisel laual mõnevõrra rohkem tuntud.
Ardi Tedrema - Kolk (4)
Mustad kahivad kohe uljalt viguri ning loodavad käte värinal, et ehk läheb õnneks: 1. ... Rd4 ( Üsna iseloomulik kahing uduse siili süsteemides, iseasi, kus ja millal ja ilmselt ka siin on see rohkem mängulõbu või siis sellepärast, et mustadel pole malest absoluutselt mitte mingisugust aimu. ) 2. exd4 exd4 3. Of1 Rf4 4. Ve1 Lf5 5. Ve4 ( Valged nägid vist tonti ja otsustasid midagi tagastada. ) Oxe4 6. dxe4 Lg6 7. g3 d3 




( Diagramm 2. Teadjamehed prooviksid Vcd8. ) 8. Oxd3? Rxh3+ 9. Kg2 Rxf2? ( Nojah, arvutile sellised asjad näiteks ei meeldi, tema eelistab Rf4-Rxd3, aga eks ta ole mul vanamoodne masin ka. ) 10. Kxf2 Lxg3+ 11. Ke2 Lg2+ 12. Kd1 Of4 13. Lc3 Vcd8 14. Kc2 Oxd2 15. Rxd2 Vd4 16. Vd1 Ved817. Oc4 h5 18. Od5 h4 19. Kb1 h3 20. Vf1? ( 20. Le3! ja mustad võivad minna välja lumememme ehitama. ) 20. ... Vxd2
 
 
 
 
 
  

( Diagramm 3. Valgete plaan oli 21. Vxf7, aga kahjuks järgneb 21. ... Vxb2+ ja suur diagonaal enam ei tööta. )

21. Lxg7+ Lxg7 22. Oxg7 Kxg7 23. Vxf7+ Kg6 24. Vf3 h2 25. Vh3 Vf8 26. Kc1 Va2 27. Kb1 Ve2 28. Vg3+ Kh6 0-1 ( Sellises veidras stiilis kogusin ma turniiril punkte, mõni meister saaks infarkti, kui ta seda näeks. )







Viiendaks vooruks oli mul juba nii palju punkte, et ma ei jõudnud neid kokku lugedagi. Seega oli üsna tõenäoline, et niimoodi see jätkuda ei saa ... ei saanudki.
Kolk - Meelis Kanep (5)
Avangus mulle tüüpiliselt vahetasin vaheltkasudega oma roostes vankri vastase läikiva valgeväljalise oda vastu. Tekkinud lõppmäng tundus alguses isegi "söödav", aga siis lasin täiesti "meisterlikult" oma viimase vankri välja vahetada ja pärast lootusetut pusimist tekkis (umbes) diagrammil olev seis.
Siinkohal otsustas suurmeister proovida, kuidas mul närvidega lood on ja hakkas vaikselt etturit c7-l näperdama. Õnneks mul närvid pidasid vastu ja ka suur suur meister otsustas viiamsel hetkel, et ehk leidub paremaid käike ... näpud vastu graatsilist etturit ei jõudnudki. Paistis, et see komejant tegi mustadele endale ka nalja (pärast väikest ehmatust muidugi) 0-1.

Kuues voor ja vastaseks väga kogenud kabetaja.
Gert Elmaste - Kolk (6)
Valged kasutasid Slaavi moodi süsteemi valgetega ja said ka vastava seisu. Nimzovitš armastas korrata, et otsi mängu tsentris - otsisin kui pöörane ja tundub, et kes otsib, see leiab. Valgete suurepärasele plaanile Rb3 vastab must ainuvõimalikult 1. ... d4! ( Valged on just oma viguri suutnud tsentrist võimalikult kaugele viinud, nüüd selgub, et vankrite vahetus annaks mustadele kaksiodadega lõppmängu koos väga soodsa seisuga. ) 2. cxd4 cxd4 3. exd4 Oxd4 4. Ve1 ( Vastavalt olukorrale ähvardas Oxb2 või Oxf2+, valgetel on vankrid mingis mõttes äratõmbe all. ) Of6 5. Vxd7 Vxd7 6. Rb3 Oxb2 7. h4 Oxa3 8. Rxa5 Ob4 9. Vc1 Oxg2 10. Kxg2 Oxa5 11. Vc8+ Kg7 12. Vc5 Vd2 13. Ob3 Vxf2+ 14. Kxf2 Ob6 0-1 Hoolimata lahkvärvi odadest marsivad mustade etturid üks kaks ja kabesse. Siia lisandub veel teave, et Gerdil oli tublisti alla minuti aega ja mustadel tublisti üle minuti.

Pärast sellist malelahingut oli aeg ette võtta midagi pöörast. Kõrval oleval pildil võite kogeda, mis juhtub, kui jätta hoole ja armastusega meisterdatud aukudega tahvel nurka seisma ja rahulikku maakohta maanduvad suurlinnade kasvatamatud hinged. Või on hoopis tegu sellega, et antakse teada oma suurepärasest mänguoskusest: mängime nagu lambad! Omamoodi uskumatu on, et Tartu maletreenerid - muidu nii soliidsed - vahel on valmis ka sellisteks kahtlasteks tegevusteks.




Järgmiseks näide, kuidas mõnel seal turniiril oli õnne ja kuidas mõni tuli täiesti elusalt rongi alt välja.
Kolk - Tatjana Fomina (7)
Valged said avangus lahti ühest ääreetturist ja hiljem avastasid Ameerika, et neil no kohe mitte ei ole kompensatsiooni selle eest. 1. ... b5 2. Vxf7 ( Tundub ahvatlev ja eks ta üks sogases vees kala püüdmine ole. Mina tavaliselt sellises vees kala kätte ei ole saanud. Konkreetne partii oli ainuke, kus mul ajaga probleemid tekkisid ja kvaliteedikahing tundus igati loogiline lahendus, s.t. tüüpiliselt on pärast sellist kahingut mugavam mängida ja saab aega kokku hoida. ) Kxf7 3. Oe6+ Ke7 4. cxb5 Vf8? ( Pidi Le5, mis saadaks valged järjekordset lumememme tegema või siis midagi kasulikku, näiteks lund kühveldama. ) 5. Lc3! Vf6 6. Lxa5 Vxe6 7. La7+ Kf6 8. dxe6 Ld5+ 9. Kg1 Ld1+ 10. Kg2 Ld5+ 1/2-1/2



Eelviimane voor.
Rein Ruus - Kolk (8)
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. O-O Og7 5. Ve1 Rf6 6. c3 O-O 7. d4 cxd4 8. cxd4 d6 ( Selle käigu pärast saan ma kogu aeg Toomas Loti käest pragada, miks ma kaks sammu ei käi, kõik käivad ja miks ma nii keeruliselt pean mängima jne. Lihtlabane seletus on, et ma ei tea teooriast ei ööd ega mütsi. ) 9. Rc3 a6 10. Oa4? ( Valged lasevad läbi Og4 sidumise, mis seda tüüpi seisudes ei ole just parim valik. ) b5 11. Oc2 Og4 12. Oe3 e5! (Diagramm. Nimzovitši soovitus: otsi mängu tsentris. )
13. Ld2? ( Kuid ei sobi ka otsene 13. d5 Rd4 14. Oxd4 exd4 15. Lxd4 Oxf3 16. gxf3 Rh5 valgetele olematu mustade väljade mänguga. ) Oxf3 14. gxf3 exd4 15. Oxd4 Rxd4 16. Lxd4 Rh5 17. Ld2 Oe5 18. Rd5 Lh4 19. Kf1 Rf4 20. Rxf4 Oxf4 21. Ld3 d5 22. e5? Vae8 23. Lxd5?? Lh3+ 24. Kg1 Oxh2+ 25. Kh1 Og3+ 0-1


Viimane voor. Ma sain endale õnneloosiga jälle mustad.
Tambet Siemer - Kolk (9)
Mängiti mingit imelikku Lipuindia kaitset, kus mustadele tekkisid topeltetturid tsentrisse, kuid samas kaks ühe vastu liputiivale. Valgetel see-eest olid kasutada kaksikodad ja päris tülikad ähvardused. Kogu see pull lõppes omakorda topeltetturitega tsentris valgetele ja mustadele kaksiketturitega liputiival. 1. ... Va4+ 2. Vd4 Vxa2 3. Vd6+ Ke7 4. Vh6 b5 ... 1/2-1/2 Siin mängiti veel käike, aga viigist enamat ei suuda kumbki pool saavutada. Valgete topeltetturid on vankrilõppmängus pigem tugevus kui nõrkus, sest üks etturitest katab ära tagant realt antavad tuled. Lõppkokkuvõttes kogusin 7 punkti 9-st ja jagasin Tatjanaga teist kohta. Siit ka õpetus teistele, et ei tasu kohtunikku mängima lasta. Kui viriseda, siis vast selle üle, et turniiri parimaks kohtunikuks valiti Gert Elmaste ... kuigi ma temast ees pool olin :-D


Mängusaalis elas üks müstiline habemik, kes istus saanis ja ütles kõigile soovijaile käike ette. Kõlab küll uskumatuna, aga ei puudunud ka saani juurde kuuluv põder (kohalik, Soomega ei ole mingit pistmist) ... Turniiri lõppedes otsustas seenioride MM pronks, et võtku mis võtab, aga sellise habemikuga ühele pildile jäämine tasub ennast ära. Nii juhtuski - vahepeal viltu vajunud saanielanik ajas ennast sirgu ja poosetamine võis alata, isegi vanamehe näole ilmus kaval muie.


Suured tänud korraldajatele ja loodame, et järgmisel aastal maletajad ei ole ebausklikud. Suured tänud ka Monikale, kes võrgutas ära kõik tähtsamad konkurendid. Ehk mul endal ei tule järgmist turniiri jälle aasta otsa oodata. Pealegi, väsitas mängimine vähem, kui tavaliselt kohtunikuks olemine ja äkki tulekski ametit vahetada, sest ka võidetud auhind oli vist elu kergemini teenitud tasu. Idees endas peitub ainult üks oht: trenni tehes võib avastada, et selle mängu mõistmiseks läheb rohkem ajumahtu vaja kui ma välja suudan panna.

... Tabel ise ka ... :-D