Wednesday, December 15, 2010

Rubriik "Lugejakiri"

Meile on saabunud kaebekiri lugejalt (kas ka maletajalt? ja kohe kindlasti mitte siinse blogi lugejalt). Igaljuhul vaevab teda järgmine mure:

Head maletajad!

Sooviksin teie tähelepanu pöörata mõningatele ebaeetilise mängu seikadele, mis meie maleõhtutel on ette tulnud. Kirjeldatud on tõesti asetleidnud olukorrad, kuid osalejate nimed on anonüümsuse huvides muudetud.

Minu arvates käitus viimasel mõõduvõtmisel ebasportlikult MK (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada), kes 4. ja 5. vooru vahe peal krabistas kommipaberit. Kuna mul on kombeks partiide ajal närvide rahustamiseks ise kommi- või šokolaadipaberit krabistada, siis oli tegu äärmiselt suure minu õiguste rikkumisega, sest ei võimaldanud nii vajalikku rutiinist väljatulekut voorude vahel. Leian, et just see seik oli põhjuseks, miks kohe järgmises partiis suhteliselt võrdses seisus (mul oli vähem ainult neli etturit) käisin 18. käigul Ratsu lööb etturi e6 ja jätsin ette puhta lipu.

Kuna oleme jõudnud seisukohale, et kellapeksmine on tabu ja vastane tuleb üle mängida puhtalt maleliste vahenditega, siis arvan, et on vägagi ebaõiglane, et TL (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) suudab teha ajaühikus minust kolm korda rohkem käike. Leian, et oleks igati aus ja õiglane, kui TL edaspidi minuga mängides ootaks enne iga käigu sooritamist kolm kuni viis sekundit, et nimetatud ebaõiglane eelis elimineerida. Kavatsen edaspidi pärast iga oma käiku lugeda valjusti "üks-kaks-kolm" ja seniajani kätt kogu jõust kellanupul hoida. Õigluse huvides.


Sooviksin lugejate tähelepanu juhtida veel asjaolule, et KV (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) enne igat minuvastast partiid naeratab kõige võimalikumal võluval moel. Leian, et see on minu suhtes äärmiselt ebaeetiline käitumine, kuna hävitab mul igasugusegi vastupanuvõime. Kaotan keskendumise, ajan segi ratsud ja odad ning ei suuda mõelda muust kui kohtingukutse formuleeringust. Just sellise ebasportliku käitumise tagajärjel ajasin viimasel turniiril juba kolmandal käigul ümber enamuse oma lahinguarmaadast ja seisu taastamine võttis vähemalt oma poolteist minutit. Vähe sellest, viiendal käigul vangerdasin lipuga ja partii oli sellega läbi. Kas siis selliseid võite me soovimegi, küsin ma teilt.

PS. Permanentselt kipuvad partii jooksul naeratama ka AKa ja TL (mõlema nimi muudetud, kuid on loo autorile teada), kuid nende puhul on see pigem irvitus kui naeratus ja pole pooltki nii kütkestav kui KV puhul ning seega ilmselt ebasportliku käitumise alla ei klassifitseeru.


24. novenbri turniirilt sooviksin esile tõsta järgmise ebasportliku mänguvõtte rakendamist. Mul mustad, vastaseks AR (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada). Selles seisus käis AR Lipp lööb a6, jättes oma lipu minu vankri tulle! Vastasin võidukal ilmel Vanker lööb a6, kuid järgnes ootamatult Vanker c8 tuli!. Kaitsesin end küll veel Lipp d8, kuid pärast Vanker lööb d8 sain mati. Leian, et tegu oli täiesti lubamatu ja muidugi eetikareeglitega vastuolus vastase hanekstõmbamisega, mida pealtnäha soliidselt maletajalt ei oleks küll oodanud. Teen ettepaneku sellel mängijal edaspidi tõsiselt silm peal hoida ja kui analoogilised olukorrad peaksid korduma, peaks olema selge, et tegu ei olnud juhusliku kobistamisega vaid täiesti teadliku ebaeetilise mänguvõtte rakendamisega.

Veel sooviksin lugejaid informeerida 10. novembri turniiril aset leidnud ebaeetilise käitumise episoodist. Nimelt keeldus JI (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) resoluutselt minu viigiettepanekust ja seda isegi siis, kui olin seda pakkunud korduvalt ja järjest intensiivsemal viisil pärast igat käiku. Ainsa põhjendusena ei olnud tal isegi pärast partii lõppu öelda muud, kui seda, et tal oli vigur rohkem. Selline pidev viigiettepanekute tagasilükkamine oli minu suhtes igatahes vägagi solvav ning kui vastane ühel hetkel mu viigipakkumistele isegi enam ei reageerinud, olin sunnitud kasutusele võtma lausa ähvardava tooni, kuid sedagi edutult. Selline vastase ebasportlik ja mind mitte austav käitumine päädis sellega, et jätkasin 26. käigul Od3-b5 jättes vankri puhtalt tulle.

Lõpetuseks vahetaksin teemat. Kuna K. kogub parimaid partiisid turniiribülletääni tarvis, siis esitaksingi siinkohal oma geniaalseima šedöövri, mis pärineb 17. novembri turniirilt. Mul mustad, vastaseks PV (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada). Selles seisus käisin Vanker b8-b2, rünnates vastase oda. Kuid vaevalt käigu sooritanud, märkasin et sellele järgneks Vanker d8 matt. Tõstsin siis vankri tagasi endisele asukohale (või mõnele muule väljale, täpselt ei mäletand enam, kus ta asus) ja valmistusin tegema käiku Ettur h7-h6, kui märkasin, et vastasel on malekellal jäänud kõigest minut. Hüüatasin: "Ohsaa, lehm lendab!" ja kui PV aknast välja vaatama tõttas, keerasin tal kellaosuti üle.

Kusjuures, see meistritöö oli väärt rohkemgi kui lihtsalt punkti. Kõrvallaual mänginud TB (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada) ehmus mu "Aeg. Aeg" hõisetest niivõrd, et pillas laua alla ratsu. Tabades ära, et tegu on peakonkurendiga 12. kohale, peitsin selle viguri kiirelt oma kingatalla alla ja hämmingus TB ületas mängunuppu otsides aja.

AKu (nimi muudetud, kuid on loo autorile teada)

Loo autor ei ole küll teada, aga vihje peitub esimesel pildil suure kase taga.

1 comment:

  1. Aarghhhh! Te peate ka kõik asjad alati naljaks keerama?!

    No ilmselgelt oleks ebaõiglane TL-lt nõuda 3-5 sekundilist viivitamist enne käigu sooritamist. Keskeltläbi 50 käiku partiile võttes jääks vaesekesel aega kogu mänguks ju alla minuti?! Ma arvan, et 3 sekundit oleks õiglasem lähenemine.

    Mind ennast veel kohutavalt häirib, kui AR või PV enne partiid edu soovivad. Ma satun kohe nii paanikasse, sest igakordselt analüüsin avangu ajal, et miks vastane peaks pooldama minu edu ja miks ta siis sellele samale soovile ise sugugi kaasa ei aita, vaid mängib silmnähtavalt võidu peale. Niisugune asi lööb mu mõtted kohe segamini ja enamasti unustan, mis ratsuga ma avangus esimesena hüppama pidin, järgneb etturi edasilüke, ratsu läheb koju ja hops- ongi strateegiliselt läbiseis. Väga alatu võte mu meelest.

    Kolmandaks, mulle just mõjub innustavalt, kui võluvalt naeratatakse, mitte aga õelalt irvitamine. Naeratus näitab vastase sõbralikkust ja võtab psühholoogilise teadmise, et mind hakatakse kohe "kägistama". Seetõttu püüan ise ka ikka mõnikord partii algul pinged maha võtta ja naeratada :P

    K.

    ReplyDelete