Kõo valla XII jõuluturniir, Pilistvere 12.12.

Päev enne kuraditosindandat jõulukuu päeva toimus Kõo vallas Pilistvere rahvamajas XII jõuluturniir. Pühapäeva hommikul selgus, et olin Akslil lasknud endale augu pähe rääkida ja nii juhtuski, et neli tegelinskit asusid Tartust paljukirutud Mulgimaa poole teele. Rännakul selgus, et autos istub poolteist mulki ... autojuht olla pool.

Peab ütlema, et sõitmine paistis juhile kui kukepea. Kohe näha, et oma suure panuse on andnud Vene aja kool ja filmiklassika "Siil udus". Samal ajal ei olnud veel noor väheste kogemustega võistluse peakohtunik vist nimetatud uduse siili multikat näinud ja teedrajava eeskujuna otsustas lõigata otse üle põllu (nii nagu kaardilugejad olla soovitanud) ... kahjuks ei olnud metallist hobune selleks loodud ja üldstreik võis alata. Kui meie sündmuspaika jõudsime, oli kuskilt maa alt välja kaevatud kaks lisahobust koos kaardiväega ... ilma meieta aga seda streiki seal lõpetada ei suudetud. Pärast mõningast prassimist otsustas raudhobune ikka põllult tagasi tee peale kalpsata ... noh, vabatahtlikult ... kui mõned trossid ja köied välja arvata. Paistis, et meie meeskonna juhile lõppes kogu aktsioon kuhjaga lund täis saabastega.

Vastu võeti meid kui kuninga kassid ... või noh, hiiri küll ei pakutud. See-eest aga kamaluga saiakesi ja ämbritäis kohvi. Selgus, et pea kogu Eestimaa maleparemik lubanud kohale sõita, aga juba paari sentimeetrise lume nägemisest hüppas pool rahvast voodisse teki alla tagasi (eks Tartus ole kõik kõvad mängumehed, aga kui tegudeks läheb, siis vabanduseks kostub, et pühapäeva õhtul on "Ärapanija" ja vaatamine on kohustuslik) - kilbiga või kilbil jõudis võistluspaika 27 Eestimaa vägevat pluss üks isehakanud maletaja, keda varem olla kohtuniku ametis nähtud. Kohale lubas tulla ka enda arust üks eriti hea mängumees, aga lubada oskame me kõik. Selle asemel passis ta kodus diivanil ja ootas kogu päeva mingeid müstilisi ülekandeid ... Oleks võinud ikka kohale tulla, helikopteriga näiteks ... ma oleks siis vähemalt ühe punkti rohkem saanud.

Esimene voor võis alata. Kohtunik oli nõuks võtnud, et minu vastu peab mängima Kaspar.

Kolk - Kiiman, Kaspar (1)

Kahjuks ei jõudnud mäng avangulõksu moodi asjast eriti kaugemale. 1. c4 ( Rauno Pärnits lööb alati selle käigu peale rusikaga vastu lauda või kasutab kõiksugu sarviliste nimetusi. ) 1. ... e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. g3 Oc5 5. Og2 0-0 (?!) 6. Rxe5! ( Üldiselt peab mustade Oc5 süsteemis järgnema d6, ilma viimaseta ongi võimalik valgetel lüüa e5-le. Iseenesest ei ole mäng veel mustadele lõppenud, näiteks võib lüüa Oxf2 terava, kuid ilmselt valgetele siiski parema seisuga. Muudel juhtudel kipub valge tsentris üsna mugavat seisu saama, mitte midagi suurt, aga ikkagi päris head ja mulkidele ei tohiks selliseid mugavaid seise niisama anda. ) 6. ... Rxe5 7. d4 Rxc4 8. dxc5 d6? 9. Ld4 ( tüüpiliselt jääb nüüd d6 ettur isoleerituks, nii juhtus ka partiis, kus mustad lasid veel läbi Og5 sidumise jne. ) 0-1 Esimene võit taskus ja reiting tõusis taevasse. Nüüd oli aega ette võtta üks väike jalutuskäik väljas ja üle vaadata kohalik kirikla. Talv on ilus, pole midagi halba öelda.

Paari saiakese järel tuli asuda teise vooru kallale.  

Endel Silm - Kolk (2)
Pärast veidrat sitsiilia kaitse käikude järjekorda - 1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. d4 cxd4 4. Rxd4 Rf6 5. Og5 e6 6. Rc3 d6 7. f4 Oe7 8. Oc4 O-O 9. Rde2? Lb6 10. Ob3 h6- tekkis diagrammil olev seis. 11. Oh4? ( Valged ei märka äratõmmet. ) 11. ... Rxe4 12. Oxe7 ?? Lf2++ ( Selle koha peal karjutakse filmides alati hüsteeriliselt "matt!", mina igaks juhuks hoidsin suu kinni ja targasti tegin, sest hiljem ühes partiis üks noor neiu teatas ka oma vastasele, et pani mati ... aga võta näpust, tegelikult matti ei olnud ja kuna mõlemal oli 1 sekund aega, siis neiu vastane ehmatas ennast poolsurnuks ja ületas aja - kohtunikele selline tegevus muidugi ei meeldinud. )

Kolmas voor. Kolk - Villu Kuld (3)
Pärast mustade ebaõnnestunud avangut ja valgete ebaõnnestunud keskmängu on jõutud tüüpilisse amatööridele mõeldud seisu. Proffidele on tegemist viigiga, meile jätkus rõõmu kauemaks. 1. ... Vxg3 2. Vc6 Vg5 3. Vc8+ Kg7 4. Vc7+ Kf6?! Viigist hoolimata ei tohiks must ära anda oma ainukest vabaetturit. 5. Vxh7!? Vg7! 6. Vh5! Vc7?! 7. Kd2 Ke6? ( Viimane käik oli viga. Siinkohal pidi kindlasti käima c4 ja siis c3, mille järel ei saa valge enam kuningaga etturi eest muidu minema, kui peab valima vankrilõppmängu ääreetturitega ja siis on isegi pruunlasele selge, et seis viigiline on. ) 8. Kc3 Kd6 9. Kc4 Vc8 10. Vd5+ Ke6 11. Vxc5 Vh8 12. d4 ( Valgete ettur jõudis a6-le ja mustad kasutasid standardset passiivse vankri kaitset mis andis tulemuseks 1-0. )

Ah et päkapikke ei ole olemas? Seda arvasin mina ka, kuna teaduslikult ei suudeta neid kuidagi seletada. Nu vot, selgub et on olemas ja piiluvad nad kardinate taga. Kuulus Wikileaks .. .errr, s.t. Vikipeedia ütleb: "Enamasti riietuvad päkapikud punasesse ning kannavad pikki punaseid mütse, mille ots on valge." Nu vot, pildil on klassikaline Päkapikk, keda kohtasin vooru vaheaegadel ...

Küll aga ei kohanud ma Freddi Grüggerit, kes ilutses minu kunagisel viimasel visiidil Pilistverre sealse rahvamaja seinal. Tänaseks oli ta sealt üle värvitud. Peab ütlema, et üks faktor, miks ma turniirile nõustusin minema, oli see sama Grüggeri maaling (noh, nägi vähemalt välja kui "Elm Streeti" luupainaja). Lootsin ühe väikese fotovõistluse jaoks temaatilise pildi saada (kunagi proovisin, jäi udune s.t. värises ära). Nojah, pahalase asemel elasid nüüd päkapikud.

Neljandas voorus selgus, et esimesel laual mängivad malemaailmale täiesti tudmatud nimed ... teisel laual mõnevõrra rohkem tuntud.
Ardi Tedrema - Kolk (4)
Mustad kahivad kohe uljalt viguri ning loodavad käte värinal, et ehk läheb õnneks: 1. ... Rd4 ( Üsna iseloomulik kahing uduse siili süsteemides, iseasi, kus ja millal ja ilmselt ka siin on see rohkem mängulõbu või siis sellepärast, et mustadel pole malest absoluutselt mitte mingisugust aimu. ) 2. exd4 exd4 3. Of1 Rf4 4. Ve1 Lf5 5. Ve4 ( Valged nägid vist tonti ja otsustasid midagi tagastada. ) Oxe4 6. dxe4 Lg6 7. g3 d3 

( Diagramm 2. Teadjamehed prooviksid Vcd8. ) 8. Oxd3? Rxh3+ 9. Kg2 Rxf2? ( Nojah, arvutile sellised asjad näiteks ei meeldi, tema eelistab Rf4-Rxd3, aga eks ta ole mul vanamoodne masin ka. ) 10. Kxf2 Lxg3+ 11. Ke2 Lg2+ 12. Kd1 Of4 13. Lc3 Vcd8 14. Kc2 Oxd2 15. Rxd2 Vd4 16. Vd1 Ved817. Oc4 h5 18. Od5 h4 19. Kb1 h3 20. Vf1? ( 20. Le3! ja mustad võivad minna välja lumememme ehitama. ) 20. ... Vxd2

 

 

 

 

 

  

( Diagramm 3. Valgete plaan oli 21. Vxf7, aga kahjuks järgneb 21. ... Vxb2+ ja suur diagonaal enam ei tööta. )

21. Lxg7+ Lxg7 22. Oxg7 Kxg7 23. Vxf7+ Kg6 24. Vf3 h2 25. Vh3 Vf8 26. Kc1 Va2 27. Kb1 Ve2 28. Vg3+ Kh6 0-1 ( Sellises veidras stiilis kogusin ma turniiril punkte, mõni meister saaks infarkti, kui ta seda näeks. )

Viiendaks vooruks oli mul juba nii palju punkte, et ma ei jõudnud neid kokku lugedagi. Seega oli üsna tõenäoline, et niimoodi see jätkuda ei saa ... ei saanudki.
Kolk - Meelis Kanep (5)
Avangus mulle tüüpiliselt vahetasin vaheltkasudega oma roostes vankri vastase läikiva valgeväljalise oda vastu. Tekkinud lõppmäng tundus alguses isegi "söödav", aga siis lasin täiesti "meisterlikult" oma viimase vankri välja vahetada ja pärast lootusetut pusimist tekkis (umbes) diagrammil olev seis.
Siinkohal otsustas suurmeister proovida, kuidas mul närvidega lood on ja hakkas vaikselt etturit c7-l näperdama. Õnneks mul närvid pidasid vastu ja ka suur suur meister otsustas viiamsel hetkel, et ehk leidub paremaid käike ... näpud vastu graatsilist etturit ei jõudnudki. Paistis, et see komejant tegi mustadele endale ka nalja (pärast väikest ehmatust muidugi) 0-1.

Kuues voor ja vastaseks väga kogenud kabetaja.
Gert Elmaste - Kolk (6)
Valged kasutasid Slaavi moodi süsteemi valgetega ja said ka vastava seisu. Nimzovitš armastas korrata, et otsi mängu tsentris - otsisin kui pöörane ja tundub, et kes otsib, see leiab. Valgete suurepärasele plaanile Rb3 vastab must ainuvõimalikult 1. ... d4! ( Valged on just oma viguri suutnud tsentrist võimalikult kaugele viinud, nüüd selgub, et vankrite vahetus annaks mustadele kaksiodadega lõppmängu koos väga soodsa seisuga. ) 2. cxd4 cxd4 3. exd4 Oxd4 4. Ve1 ( Vastavalt olukorrale ähvardas Oxb2 või Oxf2+, valgetel on vankrid mingis mõttes äratõmbe all. ) Of6 5. Vxd7 Vxd7 6. Rb3 Oxb2 7. h4 Oxa3 8. Rxa5 Ob4 9. Vc1 Oxg2 10. Kxg2 Oxa5 11. Vc8+ Kg7 12. Vc5 Vd2 13. Ob3 Vxf2+ 14. Kxf2 Ob6 0-1 Hoolimata lahkvärvi odadest marsivad mustade etturid üks kaks ja kabesse. Siia lisandub veel teave, et Gerdil oli tublisti alla minuti aega ja mustadel tublisti üle minuti.

Pärast sellist malelahingut oli aeg ette võtta midagi pöörast. Kõrval oleval pildil võite kogeda, mis juhtub, kui jätta hoole ja armastusega meisterdatud aukudega tahvel nurka seisma ja rahulikku maakohta maanduvad suurlinnade kasvatamatud hinged. Või on hoopis tegu sellega, et antakse teada oma suurepärasest mänguoskusest: mängime nagu lambad! Omamoodi uskumatu on, et Tartu maletreenerid - muidu nii soliidsed - vahel on valmis ka sellisteks kahtlasteks tegevusteks.

Järgmiseks näide, kuidas mõnel seal turniiril oli õnne ja kuidas mõni tuli täiesti elusalt rongi alt välja.
Kolk - Tatjana Fomina (7)
Valged said avangus lahti ühest ääreetturist ja hiljem avastasid Ameerika, et neil no kohe mitte ei ole kompensatsiooni selle eest. 1. ... b5 2. Vxf7 ( Tundub ahvatlev ja eks ta üks sogases vees kala püüdmine ole. Mina tavaliselt sellises vees kala kätte ei ole saanud. Konkreetne partii oli ainuke, kus mul ajaga probleemid tekkisid ja kvaliteedikahing tundus igati loogiline lahendus, s.t. tüüpiliselt on pärast sellist kahingut mugavam mängida ja saab aega kokku hoida. ) Kxf7 3. Oe6+ Ke7 4. cxb5 Vf8? ( Pidi Le5, mis saadaks valged järjekordset lumememme tegema või siis midagi kasulikku, näiteks lund kühveldama. ) 5. Lc3! Vf6 6. Lxa5 Vxe6 7. La7+ Kf6 8. dxe6 Ld5+ 9. Kg1 Ld1+ 10. Kg2 Ld5+ 1/2-1/2

Eelviimane voor.
Rein Ruus - Kolk (8)
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. O-O Og7 5. Ve1 Rf6 6. c3 O-O 7. d4 cxd4 8. cxd4 d6 ( Selle käigu pärast saan ma kogu aeg Toomas Loti käest pragada, miks ma kaks sammu ei käi, kõik käivad ja miks ma nii keeruliselt pean mängima jne. Lihtlabane seletus on, et ma ei tea teooriast ei ööd ega mütsi. ) 9. Rc3 a6 10. Oa4? ( Valged lasevad läbi Og4 sidumise, mis seda tüüpi seisudes ei ole just parim valik. ) b5 11. Oc2 Og4 12. Oe3 e5! (Diagramm. Nimzovitši soovitus: otsi mängu tsentris. )
13. Ld2? ( Kuid ei sobi ka otsene 13. d5 Rd4 14. Oxd4 exd4 15. Lxd4 Oxf3 16. gxf3 Rh5 valgetele olematu mustade väljade mänguga. ) Oxf3 14. gxf3 exd4 15. Oxd4 Rxd4 16. Lxd4 Rh5 17. Ld2 Oe5 18. Rd5 Lh4 19. Kf1 Rf4 20. Rxf4 Oxf4 21. Ld3 d5 22. e5? Vae8 23. Lxd5?? Lh3+ 24. Kg1 Oxh2+ 25. Kh1 Og3+ 0-1

Viimane voor. Ma sain endale õnneloosiga jälle mustad.
Tambet Siemer - Kolk (9)
Mängiti mingit imelikku Lipuindia kaitset, kus mustadele tekkisid topeltetturid tsentrisse, kuid samas kaks ühe vastu liputiivale. Valgetel see-eest olid kasutada kaksikodad ja päris tülikad ähvardused. Kogu see pull lõppes omakorda topeltetturitega tsentris valgetele ja mustadele kaksiketturitega liputiival. 1. ... Va4+ 2. Vd4 Vxa2 3. Vd6+ Ke7 4. Vh6 b5 ... 1/2-1/2 Siin mängiti veel käike, aga viigist enamat ei suuda kumbki pool saavutada. Valgete topeltetturid on vankrilõppmängus pigem tugevus kui nõrkus, sest üks etturitest katab ära tagant realt antavad tuled. Lõppkokkuvõttes kogusin 7 punkti 9-st ja jagasin Tatjanaga teist kohta. Siit ka õpetus teistele, et ei tasu kohtunikku mängima lasta. Kui viriseda, siis vast selle üle, et turniiri parimaks kohtunikuks valiti Gert Elmaste ... kuigi ma temast ees pool olin :-D

Mängusaalis elas üks müstiline habemik, kes istus saanis ja ütles kõigile soovijaile käike ette. Kõlab küll uskumatuna, aga ei puudunud ka saani juurde kuuluv põder (kohalik, Soomega ei ole mingit pistmist) ... Turniiri lõppedes otsustas seenioride MM pronks, et võtku mis võtab, aga sellise habemikuga ühele pildile jäämine tasub ennast ära. Nii juhtuski - vahepeal viltu vajunud saanielanik ajas ennast sirgu ja poosetamine võis alata, isegi vanamehe näole ilmus kaval muie.

Suured tänud korraldajatele ja loodame, et järgmisel aastal maletajad ei ole ebausklikud. Suured tänud ka Monikale, kes võrgutas ära kõik tähtsamad konkurendid. Ehk mul endal ei tule järgmist turniiri jälle aasta otsa oodata. Pealegi, väsitas mängimine vähem, kui tavaliselt kohtunikuks olemine ja äkki tulekski ametit vahetada, sest ka võidetud auhind oli vist elu kergemini teenitud tasu. Idees endas peitub ainult üks oht: trenni tehes võib avastada, et selle mängu mõistmiseks läheb rohkem ajumahtu vaja kui ma välja suudan panna.

... Tabel ise ka ... :-D