21. detsembril toimus viimane osavõistlus. Enne turniiri võis ennustada titaanide heitlust (noh, varblased ja rohevindid võivad ka väga karmid olla). Oli elu ja surma küsimus, kas esikoha võidab Pavel või Tauno ja otsustavaks sai tõsiasi, et üks neist tuli kohale ja teine andis võitluseta alla (täpselt samuti, kui ajaloos Pariisi kaitstud on). Minul on selle kohta enda teooria. Nimelt arvan ma, et salakavalad konkurendid korraldasid Taunole mingisuguse ootamatu eksami, millele siis viimati nimetatud vägilane enda napist ajast pidi hakkama ette valmistama.
Hoolimata esimesest tagasilöögist oli Pavelil siiski vaja võita ja teps mitte viiendaks jääda. Tuleb tunnistada, et ta oli häti ette valmistanud: kuhjaga komme ja küpsiseid aitas ära osta kõik vastased ja kui veel Tõnu ka Karmeni-nimeliste piparkookidega saali astus, oli Paveli võit juba ette ära otsustatud.
Hoolimata esimesest tagasilöögist oli Pavelil siiski vaja võita ja teps mitte viiendaks jääda. Tuleb tunnistada, et ta oli häti ette valmistanud: kuhjaga komme ja küpsiseid aitas ära osta kõik vastased ja kui veel Tõnu ka Karmeni-nimeliste piparkookidega saali astus, oli Paveli võit juba ette ära otsustatud.
Mustad: "Ups! Tundub, et panin etturi e6 ette. Vabandust."
Valged: "Kole lugu jah. Aga neiu, kas te oma g7 etturi pärast ei muretse?"
Mustad: "???" (järgnes kolm minutit pausi ... või oli see veidi lühem).
Nähes etturi kaotust otsustasid mustad alistuda, kuigi oleksid võinud proovida, et valged ületavad aja seoses sellega, kas valida etturi võtmiseks oda või lipp ... ja selline eesli moodi kahe heina kuhja vahel valimine võib tõepoolest lõppeda aja ületamisega.
Eelmised korrad oleme saanud piinavaid loenguid eetika ja mingisuguste igavate reeglite näol. Sel korral väsis Andres kogu sellest trianglist ära ja võttis heaks põgeneda. Peab ütlema, et see oli väga õige tegu, sest tol õhtul otsustati kohtunik täitsa tolaks teha ja talle kõikvõimalikku valeinfot ja mõistukõnet esitada.
koondtabel
Lõpetuseks peaks vist panema võitja pildi, aga kuna ma oskasin enda arvuti voolujuhtme Tartusse unustada, siis paneme Pärnumaa poistele vaatamiseks hoopis ühe kabetaja pildi. Et pildil on maletaja ja kabetaja, seda on väga lihtne aru saada, sest paremal pool oleval maletajal on loomuldasa selja taga Paul Keres. See-eest kabetaja seljatagune on igav liiv ja tühi väli. Tuleb siiski tunnustada, et mõlemad lauamängurid osalesid kõikidel osavõistlustel (kokku 11). Seoses sellega tegime me pärast turniiri ühise auvisiidi pildil oleva maletaja juurde, kus mängiti peaaegu hommikuni, või noh, seni kuni miisu nimega Sipsik meid kõiki tänavale viskas. Üritus jätkus Paveli taksosõidu eksami paberitega. Üllataval kombel magas järgmisel päeval kõige kauem maailma karvaseim Sipsik.
Järgmisel aastal siis uuesti juba pikema sarja ja suurema karikaga. Ahjaa, minu meelest peaks MK rohkem komme kaasa võtma. Mul juba mitmendat korda lõppes närimisvõimalus kolm vooru enne lõppu.
Lõpetuseks peaks vist panema võitja pildi, aga kuna ma oskasin enda arvuti voolujuhtme Tartusse unustada, siis paneme Pärnumaa poistele vaatamiseks hoopis ühe kabetaja pildi. Et pildil on maletaja ja kabetaja, seda on väga lihtne aru saada, sest paremal pool oleval maletajal on loomuldasa selja taga Paul Keres. See-eest kabetaja seljatagune on igav liiv ja tühi väli. Tuleb siiski tunnustada, et mõlemad lauamängurid osalesid kõikidel osavõistlustel (kokku 11). Seoses sellega tegime me pärast turniiri ühise auvisiidi pildil oleva maletaja juurde, kus mängiti peaaegu hommikuni, või noh, seni kuni miisu nimega Sipsik meid kõiki tänavale viskas. Üritus jätkus Paveli taksosõidu eksami paberitega. Üllataval kombel magas järgmisel päeval kõige kauem maailma karvaseim Sipsik.
Järgmisel aastal siis uuesti juba pikema sarja ja suurema karikaga. Ahjaa, minu meelest peaks MK rohkem komme kaasa võtma. Mul juba mitmendat korda lõppes närimisvõimalus kolm vooru enne lõppu.
Väga hea ja ilmekas lugu. Tore, et sul aega ja tahtmist kirjutada on.
ReplyDeleteRahulikku jõuluaega. :)